Sel sügisel otsustasime meiegi osaleda Tervise Arengu Instituudi järjekordses puu-ja köögiviljade kampaanias. Eks ole ju kõigile teada, et puu-ja köögivilju on kasulik süüa. Ja lasteaia toidulaual ongi pea iga päev kas toorsalat või porgandi-ja kapsalõigud. Hea meelega süüakse
veel õunu, pirne, ploome - kõike tervislikku ja maitsvat. Lisaks kodumaistele köögiviljadele, hoolitseb kokatädi, et laste söögilaualt ei puuduks ka lõunamaised viljad nagu arbuusid, kiivid, melonid ja apelsinid.
21. septembril tuli õpetaja Tiia lasteaeda suure korviga, mis sisaldas kõike söödavat, mida oma aiast leida võis. Et lastele oli enamus vilju juba varasemast tuttavad, ei kulunudki kaua, et igale köögi- ja puuviljale õige nimi leida. Oli ka vilju, mida mõni laps esmakordeselt nägi ja käes hoidis.
Puu- ja köögiviljade teemaga tegelesime lasteaias juba nädalajagu päevi, seetõttu olid pildi pealt nähtuna kõik üsna tuttavad ja teada. Nüüd aga tuli vilju maitsta ja lisaks ka mõistatada, millega tegu. Ega see just lihtne ülesanne polnud, kui silmad salliga kinni seoti. Nii mõneltki nõudis see omajagu julgust, et taldrikult pimesi üks tükike suhu panna. Äraarvamisega väga palju raskusi ei tekkinud. Nägu krimpsutama pani sibul, paprika aga maitses nii hästi, et seda nõuti juurde, pisut võõra maitsega olid vaid suvikõrvits ja toores kartul.
Väike Reio püüab mõistatada, mille ta endale suhu pistis.
Ühiselt leiti, et kõige parem on ikka näha, mida sööd. Värskete viljade populaarsusest andsid tunnistust laste punnis põsed ja tühjenevad taldrikud.
